Esimene peatus - Tallinna lennujaam.
Bussis siis lobisesime, sõime mureleid ja maasikaid, millest enamuse otsustasime lahkelt bussijuhile jätta, lisaks taarale. Janal õnnestus kaks korda bussis pissil käia.. need on need kopparbergid:D
Kahe ja poole tunni pärast olime ilusti ˇlennujaamas. Otsisime siis oma check-in putka üles ja asusime Kaarinit ootama, kelle käes olid meie kõik lennukipiletid ja särgidvärgid. Tegime vahepeal ka paar klõpsu,sest kui tihti ikka lennujaama satume, eksole :D
Kui Kaarin lõpuks kohale jõudis, oli meie järgmine missioon kõik vedelikud mahutada väikestesse kilekottidesse. Minu omad mahtusid ilusti ära ja isegi Kaarini juuksesprei suutsin ära mahutada. Jana kilekotike ajas aga üleääre :D
Natukese aja pärast jõudsime oma värava ette kust lennukile saada. Järjekord oli tohutu ja meie olime saba lõpus täitsa. Mida lähemale hakkasime jõudma, seda enam närv sisse tuli. Ma olin raudkindel, et me ei saa oma pagasiga sisse ja peame lisamaksu maksma, sest meie kotid olid võrreldes teistega ikka kordades suuremad :D
Ja järsku veeretatigi see käruke kohale, kuhu pead oma kotikese sisse pressima, sest muidu pead 50 euri maksma. Mina juba värisesin nagu haavaleht, Kaarin aga üritas ennast nähtamatuks muuta, sest tema kott oli kõige suurem.
Kobisime siis Janaga üheteistkümnesele Tallinna bussile. Paras tegu oli bussi ära mahtumisega, nimelt oli meil kaasas "väikesed" käsipagasid, minu oma siis kogukaaluga 11kilo ja Janal 14 kilo. Kuidagi saime lõpuks istuma, jana koti panime üldse bussi vahekäiku.
Bussis siis lobisesime, sõime mureleid ja maasikaid, millest enamuse otsustasime lahkelt bussijuhile jätta, lisaks taarale. Janal õnnestus kaks korda bussis pissil käia.. need on need kopparbergid:D
Bussisõit läks väga kiirelt, nalja oli päris palju.
Kahe ja poole tunni pärast olime ilusti ˇlennujaamas. Otsisime siis oma check-in putka üles ja asusime Kaarinit ootama, kelle käes olid meie kõik lennukipiletid ja särgidvärgid. Tegime vahepeal ka paar klõpsu,sest kui tihti ikka lennujaama satume, eksole :D
Kui Kaarin lõpuks kohale jõudis, oli meie järgmine missioon kõik vedelikud mahutada väikestesse kilekottidesse. Minu omad mahtusid ilusti ära ja isegi Kaarini juuksesprei suutsin ära mahutada. Jana kilekotike ajas aga üleääre :D
Võtsime siis turvakontrolli järjekorda end ja sealt läbisaamine oli paras kunst. Kaarin pidi paar "vedelikku" ära viskama ja Jana jäi mingist kreemist ilma. Minul jälle joppas, sain kogu oma vedelikuga läbi.
Järgmine üritus oli Kaarini koti kinnisaamine, pärast seda kui ta sinna oma allesjäänud vedelikud ära mahutas. Sinna kulutasime oma 15 minutit, sest ausalt, Kaarini kott oli megatäis asju. Isegi riidepuud olid tal kaasas :D
Natukese aja pärast jõudsime oma värava ette kust lennukile saada. Järjekord oli tohutu ja meie olime saba lõpus täitsa. Mida lähemale hakkasime jõudma, seda enam närv sisse tuli. Ma olin raudkindel, et me ei saa oma pagasiga sisse ja peame lisamaksu maksma, sest meie kotid olid võrreldes teistega ikka kordades suuremad :D
Ja järsku veeretatigi see käruke kohale, kuhu pead oma kotikese sisse pressima, sest muidu pead 50 euri maksma. Mina juba värisesin nagu haavaleht, Kaarin aga üritas ennast nähtamatuks muuta, sest tema kott oli kõige suurem.
Läkski nii, et Kaarinile ütles kuri blond mutt, et sina pead ka oma koti siia suruma. Muidugi tal see kott sinna ei mahtunud ja ta pidigi maksma 50 euri. Kohutav lihtsalt, aga see mutt oli ka nii kuri, oleks ta vaid lasknud veits kauem Kaarinil oma kotti sinna pressida aga eii.
Meie Janaga saime ilusti läbi õnneks, hea seegi, et me kolmekesti ei pidand maksma.
Teine peatus- London
Lennukisõit oli igav ja ebamugav. Üritasin mitu korda silma looja lasta aga kuidagi ei õnnestunud. Istusin küll akna ääres aga välja vaadates olid näha aind pilved. Sõitsime siis pea kolm tundi ja lõpuks maandusime edukalt Londoni Lutoni lennujaama.
Lennujaamast siis nii palju, et kui me seal neid koridori pidi kõndisime väljapääsu suunas, lebasid seina ääres järjest inimese junnid. Ei tea kes need küll sinna poetas.. Paras kultuurishokk oli :D
Lennujaamast väljas, suundusime bussi peale. Sõitsime mingi 20-30 minutit ja sõit maksis meile 10 poundi. Päris kirves, eriti kui oled kitsal eelarvel. Bussisõit iseenesest oli jälle igav, tee ääres polnud midagi vaadata, aind üks maantee ja selle ääres võsa. Alguses see tagurpidi liiklus oli naljakas, aga kaua sa ikka imestad selle üle :D
Bussilt maha saades, seadsime sammud Kaarini kodu poole. Jälle mingi 20 minutit kõndi. Minu kotil rattaid all polnud ja pidin seda terve tee õlal kandma, paras õudukas. Käsi oli lõpuks nii välja surnud! Kaarin ja Jana aga lohistasid oma kotte ratastel, mis oli päris naljakas, sest neil läksid kotid mitmeid kordi ümber. Mina aga kappasin ees..
Kaarini majja jõudes, tegi ta meile siin väikse tuuri. Maja on väga suur ja korralik, elavad nad siin vist seitsmekesi, kõigil oma magamistuba ja mõlemal korrusel on vannituba. Kaarini tuba on küll päris kuninglik, niuksed uhked kuldsed kardinad ja suur kuldse raamiga peegel jne.. Vinge vinge.
Puhkasime siis natuke jalga ja seejärel läksime poodi. Eesmärgiks oli muretseda paari või kolme päeva söök, sest pood jälle mingi 20 minuti kaugusel. Midagi erilist ei ostnud me, lihtsalt mõned nö baastoiduained. Teel mingeid vaatamisväärsusi ei olnud niet muljeid vähe.
Üldse siin ilm päris kehv, hetkelgi (täna siis juba neljapäev) taevas puha hall ja ilmselt hakkab sadama. Kaarin läks täna tööle ja tuleb ilmselt alles õhtul. Meie Janaga plaanisime minna Camden Towni ja mingisse parki, niisama aja täiteks ja uudishimu rahuldamiseks. Homme on õnneks Kaarinil vaba päev ja ta lubas meid kesklinna ekskursioonile viia. Siis plaanis ka turistipilte teha jne.
Ega muud hetkel ei oskagi rääkida. Kirjutan siis jälle kui miskit huvitavat on rääkida.
Tsautsau.
No comments:
Post a Comment