Töötu sai tööle!

heihei,
uudistest siis nii palju, et sain tööle !
Töötan siis nüüd ühes kuuba baaris. Klientideks on enamasti venelased ja kohalikud. Hispaania keelne muss on 24/7 ja kohapeal saab isegi salsat õppida. Niet väga vinge töökoht ja eriti mulle, kui hispaania keele õppijale! Kaastöötajad on ka väga sõbralikud ja lahedad.
Palk on normaalne ja tipp veel parem!
Olen ikka kohutavalt rahul, sest olin juba lootust kaotamas siin..
Irooniline on see, et kohe kui sinna tööle sain, tuli kohe ka kaks telefoni kõnet tööpakkumistega. Siis kui enam vaja ei olnud! :D

Eluke siis nüüd ongi nii, et hommikul äratus 12 ajal, siis kas basseini v mere äärde, seejärel väike söök ja lõunauinak. Tööle pean minema 8ks ja koju saan öösel 2 ajal. Sessuhtes, et töötunde polegi väga palju, mis aind hea.

Korterit me pole ikka leidnud ja ilmselt peame nüüd jaanipäeval oma hotellis viibimist pikendama. Samas tahaks juba korterit, sest siin me elame nagu sookollid.. asjad kohvrites ja toad kuidagi nii sassis. Tahaks juba ilusti lahti pakkida, asjad kappi panna ja olemise kodusemaks teha, aga sinnani on veel pikk tee ees, sest korterit pole ikka üldse silmapiiril.

Hmm, siis enne kui ma sinna kuuba baari läksin, käisin ühes teises baaris proovikal. Ausalt, see oli kohutav koht. Täielik ida-euroopa põgenike laager !:D Enamus töötajad nägid siuksed välja nagu nad töötaksid kuskil silla all. Pärast seda ühte proovikat, tulin mina jooksuga sealt tulema.. nüüd möödun sealt suure kaarega. Huhh, jube koht!

Siis esmaspäeval seiklesime Janaga ringi siin. Alustasime rännakuga Nissi beachile, mis on oma 30 minuti kaugusel, aga kui ikka lagipähe paistab päike ja kuuma on 40 kraadi kanti, on see väga pikk teekond.
Seal päevitasime ja tegime pilte, tagasiteel käisime läbi ühest odavast fruit marketist, kus arbuusi kilo hind on 27 senti, niet võtsime omaga kaasa ühe 7 kilose nunnu. Tassimine oli ikka paras ooper, tee peale jäänud poekesed käisime kõik läbi, et natuke konditsioneeri jahedust nautida :D Aga koju me lõpuks jõudsime.
Õhtul läksime Kaarini töökohta, kus meiega ühines üks kohalik eestlane Tiit. Võtsime seal nachosid ja maasika daiquirisid. Üldse proovisime kõik daiquirid vist läbi, vaarikas-maasikas-sidrun jne. Soovitan kõigile, sest need nagu väiksed magustoidud ja alkot on ka väga-väga minimaalselt.
Pärast Kaarini töökohta suundusime Square, kus meiega ühinesid Kaarin ja baarman, kes meile ennist daiquirisid tegi, koos oma 2 sõbraga.
Pärast square läksime kluppi nats jalga kepsutama ja kuigi mulle siinne klubikultuur absull ei istu, siis seekord oli isegi väga lõbus, oma seltskonnaga on kuidagi hüva olla väljas.
Jalad nõrgaks tantsitud, suundusime Jana, Tiidu ja Jürkaga (baarman) meie hotelli nö poolpartyle. Tegime väikse supluse siin ja Tiit oli üldse nii väsinud, et kustus basseini äärde lamamistooli ära. Meie Janaga ikka eelistasime pehmemat aset :D
Magama vist saimegi minig 6-7 ajal hommikul, niet pikk päev jäi selja taha. Järgmine päev oli kerge zombi olla aga polnud kõige hullem.

 Unepoisiga pilte.

Nissi beachil!

Noh, vist ongi kõik räägitud, mis vahepeal on toimunud.

Telefoniga olen paar klõpsu teinud.

 Strawberry daiquiri.. parim kokteil!

 Vaat mis ma leidsin !:D

Tüüpilised britid, seitse õhtul juba koomakülas.

Otsustasin, et oleks aeg kirjutada kuidas mu eluke siinpool läheb.
Peamiselt olen tegelenud töökoha otsimisega. Olen oma 30 kohta läbi käinud.. Enamustes on kogu töökollektiiv hetkeks olemas, sest see põhihooaeg pole veel alanud. Seega olen paljudesse kohtadesse jätnud oma telefoni numbri, et ehk helistab keegi tagasi. Siiamaani pole telefon helisenud aga küll ta veel hakkab..
Täna tuli minuga tööjahile ka Kaarin kaasa, kondasime mööda ühte tänavat ja ühest lahedast loungest kutsuti mind õhtuks tagasi, et kokku leppida kunaseks proovika mulle paneme. Hoian niiii kõvasti pöialt, et sinna saaksin, sest see väga ilus lounge, üks ilusamaid mis ma siin näinud olen, ja kuna see on viie tärni hotelli kõrval, siis ilmselt on seal ka väga head tipid. Niet pöial on tugevalt pihus :D

Mis veel huvitavat ? Käime rannas päeval v lebotame basseinis.
Mul õnnestus siin eile totaalselt ära põleda. Selg, õlad ja kõik oli niiii põletavalt valus, et pidin isegi magama mingis ääretult imelikus asendis. No aga selle üle pole midagi imestada, kui olla mere ääres lauspäikse käes 4 tundi. Päiksekreem on meil ka ääretult tugeva faktoriga, lausa SPF 4! Juhhei sellele..
Täna siis huviga ootasin, et mis möll mul selle nahaga olema hakkab, et kas hakkan nahka ajama nagu uss v ei. Läks hästi, ptüi ptüi ptüi, ja paistab, et tõmbub hoopis pruuniks.
Pean ilmselt edaspidi natukene ettevaatlikum olema, sest see päike siin on ikka väga kõrvetav, mitte nagu kuskil Hispaanias, kus terve suvi päikest võttes, oled ikka lumivalgeke.

Nii, siis meie söömisest siin. On kaks variant kas me ei söö midagi või käime mäkis, sest seal on kõige odavam. Kanaburks on 1,2 euri ja väike jäts 0,5 euri. Põhisöök ongi päevas see üks jäätiseke. Oih, valetan, käisin kolmapäeval ühes kauges puuvilja poes ka, ostsin 6 kilose arbuusi meile külmkappi. Sellega saime täna ühele poole, nüüd jälle haigutab külmkapis tühjus.
Normaalsed toidud poes on väga kallid, väike kogus juustu on üle 4 euri ja lihast ma parem ei räägigi. Isegi nuudlid on pea euro. Kohutav!

Suurim väljaminek oli mul siin täna. Nimelt pole me ikka veel leidnud korterit endale, hoolimata meie põhjalikust otsimisest, ja seetõttu pidime oma hotellis viibimist pikendama. Oleme siin hotellis hetke seisuga 23ndani, eks siis vaatab jälle edasi. Siin see hotelli manager ütles ka, et hetkel on võimatu korterit mõistliku hinnaga leida, kõik üürivad kas lühikeseks ajaks, ehk siis nädalaks umbes 300 euroga, või otsivad pikemaks ajaks üürnike, ehk siis pooleks aastaks vähemalt. Nii siis ongi niru seis selle elamisega.
Samas hetkel ei saa veel kurta, kuniks raha on. See hotell, kus oleme, on mega hea asukohaga ja siin kõik vajalik olemas, isegi koduloomad.

Kolmapäeval oligi meil väike trall seoses koduloomadega, nimelt õhtul koju jõudes, avastasime, et elutoa põranda on hõivanud erinevad sipelgad- suured, väiksed, lendavad ja hüppavad. Muidugi meil oli koheselt täielik paanika, kuidas me saame siukses elamises üldse öödki veeta, jooksuga läksime manageri juurde, kes meile kohe sebis teise toa.
Nii me siis kolisimegi teise tuppa, kus konditsioneeri ei tööta. No sellest poleks hullu midagi, kui ilmad järjest palavamaks ei läheks. Igalpool on nii lämmmmi olla ja jääkülm vesi on parimaks sõbraks. Vahest harva esineb kerget tuulekest aga see on võib-olla miraaž..

Mida head veel ? Kallid sõbrad, palun sööge kodus liha ja muud head paremat ikka kahe suu poolega, mõeldes nälgivale Annale :D

Kui ma siin täitsa kokku ei kuiva, siis kirjutan peagi kuidas mul seal lounges läks.

 Hotelli hoov siis. Sorri, et pilte tubadest pole, selles saab süüdistada ainult kolme räpakolli.

 Jana siin üritab meile jätsi tellida.

Limanaki beach siis :)

Käisime ka päikese loojangut vaatamas. Oli vaja ikka endal ka pildile ronida!

Tsautsau!

Bologna-Larnaca-Ayia Napa

Heiheii,
oleme ilusti jõudnud Ayia Napale. Siia kohale jõudmine oli aga paras ooper.

Suurim probleem tekkis meil Londoni Stanstedi lennujaamas.. nimelt suutsime nii pikalt muneda, et jõudsime oma väravani joostes nii, et lennuki õhkutõusmiseni oli jäänud 5minutit.
Aga siis kallid lennujaamatöötajad otsustasid, et Jana ja Kaarini pagas küll õigetes mõõtmetes ole ja nad pidid hakkama oma kotte sinna kastikesse suruma. Samalajal aeg aina tiksus..
See vaatepilt kuidas Jana oma kotti sinna suruda üritas, oli ikka nii naljakas. Ausalt, ma imestan, et ta sinna jalgadega peale ei astund ja hüppama ei hakanud :D Lõpuks pidi ta aga asju vähemaks võtma, loopis seal oma riideid igassuunas.. Kotti uuesti sinna toppides muidgui korrutas neile , et "is it in?? is it in??"
Saime õnneks läbi sealt, jooksime nii kiiresti kui vähegi suutsime, sest lennuk oli kohe õhkutõusmas, minut vast oli meil aega.. :D
Aga jõudsime ilusti lennukile ja oma pool tundi irvitasime seda pagasijama :D
Kuna see lend oli väga varajane, 7.10 oli start ja kell 5 hommiku olime juba lennujaamas, siis me polnud peaaegu 24h maganud. Õnneks lennukis oli nii palju ruumi, et hõivasime kolmese istme read enda alla. Ja magasime suud ammukil püha und.
Ärgates olime jõudnud Bolognasse ja teise lennukini oli oma 5h aega.
Otsustasime minna välja kuhugi murule istuma.. lennujaama ümbruses on muidugi "kerge" siukest paigakest leida aga me siiski ta leidsime. Istusime seal murul siis ja lakkisime küüsi jne aga olime istunud suht keset sipelgapesa niet sipelgaid meie ümbruses ja peal oli sadu.
Lõpuks me enam ei suutnud neid kannatada ja kobisime lennujaama sisse tagasi. Siis algas see pikkkkk passimine.. väsinud ja kõhud tühjad. Ausalt, need 4h olid kõige vastikumad mu elus :D

Lõpuks kui Larnaca lennujaama jõudsime, võtsime bussi Larnacasse ja saime ilusti oma hotelli. Jalutasime veel mereääres ringi jne. Ilm siin on ikka super!
Järgmisel hommikul, ehk siis esmaspäeval, sõitsime bussiga Ayia Napale. Viisime oma kodinad hotelli ja kobisime mulle päikseprille otsima, jalutasime ikka päris kõvasti enne kui endale mingid D&G replicad soetasin :D
Seejärel läksime mereäärde.. no niiiiiii mõnus on siin päikest võtta. Lihtsalt tunned kuidas päike teeb pai. Olime rannas mingi 3 tundi ja õhtuks oli nahk juba kergelt punakas. Minul õlad ja laup on nats ära põlenud, aga noh, sellest pole hullu, võtsin juba täna peale :D
Käisime eile õhtul ka tööd otsimas. Pettumuseks oli see, et igalpool staff olemas, kuigi me omaarust tulime hooaja alguses. Täna lähme üritame uuesti ringi vaadata ja maad kuulata, meil ju vaja veel korter ka leida.

Kiirelt kirjutasin kõik jutu kokku, eks oleks veel palju rääkida aga hetkel tõesti ei jõua.Lisan ka paar pilti :)
Vabandust kirjavigade pärast (neid ilmselt tuhandeid siin) aga kirjutasin kogu sissekande 10 minutiga niet jah..

 Magamata.. :D

 See ongi see kurikuulus kastike..

 Larnacas bussi ootamas.

Turistid Londonis.

Neljapäev-
Ärkasime vara, Kaarin kobis tööle ja meie jäime siia lebotama.

Plaanisime lõuna ajal Camden Towni minna aga ilmal olid meie jaoks hoopis teised plaanid. Nimelt oli siin megatorm, kerge äike ja paduvihm.
Nii me siis terve päeva vedelesime nelja seina vahel, päeva pärliks oli meie meisterroog Pasta Bolognese, mis tuli ka kuidagi kahtlaselt rasvane.

Õhtuks aga jäi torm järele ja kuna me olime suht hulluks läinud tühja passimisest, otsutasime sammud seada Golders Hilli parki. Tee sinna oli lihtne, muidgui kõnni aga otse mäest üles kuniks park vastu vaatab.
Teeääres olid järjest siuksed minilossid ja hoovides võis näha aind mersusid, lexuseid ja ferrarisid. Kaarin juba varemgi mainis, et siin rajoonis on inimesed heal järjel..

Parki jõudsime siis avastasime, et siin lausa miniloomaaed :D Uudistasime siis igast vahvaid loomi nagu leemureid, eesleid, koprahamstri ristsugutisi, kitsi, sipelgasiile ja erinevaid linde.
Olime oma poolteist tundi seal ringi tuianud kui otsustasime, et peaks kodu poole liikuma.
Mina, meister orienteeruja, haarasin kohe ohjad oma kätte ja suunasin meid nö otse teele, mis minu loogika järgi pidi meid viima mööda pargi äärt sinnani, kust me parki sisenesime.
Kõndisime ja kõndisime, ei paistnud nagu kuidagi õiget tänavat tulevat. Mina muidgui raidusin, et eii, see ikka peab olema õige tee. Lõpuks Janal viskas siibrisse ja ütles, et me jumala valesti. Küsis isegi mingi mehe käest teed, et kus Green Hill park on.. meil oli isegi pargi nimi valesti meeles.
Ekslesime nii oma tund aega kuniks lõpuks saime tuttavale teele.

Reede-
Äratus oli meil 8.10. Eesmärgiks oli 10 linna poole liikuda.. Reaalselt liikusime alles 12 ajal.. täpsustuseks, et ma siin koos kahe uimerdajaga, kord on üks aeglasem kui teine.

Tuju polnud mul hommikul kõige parem kuna siin ilm nii külm ja vihmane. No muidu poleks sellest hullu, kui vaid oleks mida selga panna! Ma tark tulin siia aind lühikeste riietega, kõige soojem kaasas olev riietusese on teksapüksid.. siin kuluksid aga talvepüksid ära. Õnneks Kaarin oli hästi tore, et küsis ühe majakaaslase käest endale ja mulle kampsunid selga.. natukenegi sooja. Muidugi saadud kampsun oli megasuur ja jäi mulje nagu oleksin teist aastat rase :D Aga sellegipoolest olin natukene õnnelikum, soojus teeb ikka meele rõõmsaks. Vähemalt Londonis.

Esmalt siis vudisime metroojaama. Sealt ostsime päevapiletid, hinnaga 7,70 naela, aga arvestades kui megapalju me ringi trippisime, oli see päeva ost :D

Metrood siin nii naljakad. Hull süsteem siia ikka väljamõeldud, inimesed muidgui vuravad igas suunas.. mina olin küll jumala segaduses, et kust kuhu.. küll jälle eskalaatoritega üles, siis hoopis alla, siis jälle metroo peale, mingid jubiline lined ja mis kõik veel siin maa all. Huhh.. see selleks.

Üks hetk siis kõnnime  trepist üles tänavale, kui juba Kaarin hõiskab, et Näed, siin Big Ben ongi.. Ma siis tõstsin pea üles ja wopppaaa.. täies hiilguses ta seal oligi. Ikka megasuur ehitis. Järgnes väike photoshoot kellaga.. enamus pilte jumala metsas, tuul oli nii mega, et nägu on kõige vähem näha, piltidel võimutseb juuksepahmakas.

Üldse me rahmeldasime nii paljudes kohtades, et ei mäletagi mis järjekorras trippisime. Läbi sai käidud igastahes London Bridge, Trafalgar Square, Buckingham palace jnejne. Enamus kohti olin näinud vanadest headest inkaõpikutest D:

Lahe oli üks hetk kui London bridge peal olime. Järsku siis Jana küsib, et kas tal midagi silmas v.. heidan siis pilgu peale ja vaatan, et Janal terve nägu märg :D Mõistatuseks jäi, et kust see vedelik hetkega ta näkku tekkis.. Silmas polnd tal aga midagi.

Vahepeal tegime väikse powerboosti mäkis, kiirelt juustukas sisse ja edasi kõndima.

Lõpetasime oma ekskursiooni Oxford streetil, mis oli see kõige huvitavam kant Londonis. Mega palju erinevaid poode, alustades Forever 21-ga ja lõpetades Primarkiga. Viimases kulutasime ka kõige rohkem aega, sest seal oli kõige suurem riiete ja jalanõude valik ning samuti kõige soodsamad hinnad. Usun, et veetsime seal oma 3 tundi kindlasti. Jana ostis sealt suht hunniku asju, mina mitte eriti. Soetasin aind ühed  nunnud plätad, kaks pakki meigieemaldussalvrätikuid ja neli erinevat küünelakki, koguhinnaks 4,9 naela. Not bad!

Jalad paistes, käed krampis.. seadsime sammud bussikasse. Loksusime selle tüüpilise londoni bussiga ( kahekordne ja punane) 40 minutit koju.

Jõudsime siia 20.00.. ehk siis olime mingi 8 tundi linna peal.

Hetkel olen megaväss, tahaks juba Küprosele, Inglismaad nii väga ei fänna, veel vähem siinset ilma! Aind üks terve päev siin jäänud.. pühapäeva hommikul 7.10 läheb lennuk :)

 Valvurid valvasid nagu kemmerguid seal :D

 Ja vaadake taevast, mega ju.

Plaan oli mul poodides ka pilte teha, sest enamustes oli nii palju lahedaid asju ja ilus sisekujundus. Juba esimeses poes võeti mind rajalt maha, et KEELATUD on poodides pildistada. Yay.. ühe ilusa pildi siiski sain.

Tallinn-London

Kolmapäeval hakkas siis meie rännak Küprose poole.

Esimene peatus - Tallinna lennujaam.

Kobisime siis Janaga üheteistkümnesele Tallinna bussile. Paras tegu oli bussi ära mahtumisega, nimelt oli meil kaasas "väikesed" käsipagasid, minu oma siis kogukaaluga 11kilo ja Janal 14 kilo. Kuidagi saime lõpuks istuma, jana koti panime üldse bussi vahekäiku. 

Bussis siis lobisesime, sõime mureleid ja maasikaid, millest enamuse otsustasime lahkelt bussijuhile jätta, lisaks taarale. Janal õnnestus kaks korda bussis pissil käia.. need on need kopparbergid:D 

Bussisõit läks väga kiirelt, nalja oli päris palju. 

Kahe ja poole tunni pärast olime ilusti ˇlennujaamas. Otsisime siis oma check-in putka üles ja asusime Kaarinit ootama, kelle käes olid meie kõik lennukipiletid ja särgidvärgid. Tegime vahepeal ka paar klõpsu,sest kui tihti ikka lennujaama satume, eksole :D 

Kui Kaarin lõpuks kohale jõudis, oli meie järgmine missioon kõik vedelikud mahutada väikestesse kilekottidesse. Minu omad mahtusid ilusti ära ja isegi Kaarini juuksesprei suutsin ära mahutada. Jana kilekotike ajas aga üleääre :D 

Võtsime siis turvakontrolli järjekorda end ja sealt läbisaamine oli paras kunst. Kaarin pidi paar "vedelikku" ära viskama ja Jana jäi mingist kreemist ilma. Minul jälle joppas, sain kogu oma vedelikuga läbi. 

Järgmine üritus oli Kaarini koti kinnisaamine, pärast seda kui ta sinna oma allesjäänud vedelikud ära mahutas. Sinna kulutasime oma 15 minutit, sest ausalt, Kaarini kott oli megatäis asju. Isegi riidepuud olid tal kaasas :D 

Natukese aja pärast jõudsime oma värava ette kust lennukile saada. Järjekord oli tohutu ja meie olime saba lõpus täitsa. Mida lähemale hakkasime jõudma, seda enam närv sisse tuli. Ma olin raudkindel, et me ei saa oma pagasiga sisse ja peame lisamaksu maksma, sest meie kotid olid võrreldes teistega ikka kordades suuremad :D 

Ja järsku veeretatigi see käruke kohale, kuhu pead oma kotikese sisse pressima, sest muidu pead 50 euri maksma. Mina juba värisesin nagu haavaleht, Kaarin aga üritas ennast nähtamatuks muuta, sest tema kott oli kõige suurem. 

Läkski nii, et Kaarinile ütles kuri blond mutt, et sina pead ka oma koti siia suruma. Muidugi tal see kott sinna ei mahtunud ja ta pidigi maksma 50 euri. Kohutav lihtsalt, aga see mutt oli ka nii kuri, oleks ta vaid lasknud veits kauem Kaarinil oma kotti sinna pressida aga eii.

Meie Janaga saime ilusti läbi õnneks, hea seegi, et me kolmekesti ei pidand maksma. 

Teine peatus- London

Lennukisõit oli igav ja ebamugav. Üritasin mitu korda silma looja lasta aga kuidagi ei õnnestunud. Istusin küll akna ääres aga välja vaadates olid näha aind pilved. Sõitsime siis pea kolm tundi ja lõpuks maandusime edukalt Londoni Lutoni lennujaama. 

Lennujaamast siis nii palju, et kui me seal neid koridori pidi kõndisime väljapääsu suunas, lebasid seina ääres järjest inimese junnid. Ei tea kes need küll sinna poetas.. Paras kultuurishokk oli :D 

Lennujaamast väljas, suundusime bussi peale. Sõitsime mingi 20-30 minutit ja sõit maksis meile 10 poundi. Päris kirves, eriti kui oled kitsal eelarvel. Bussisõit iseenesest oli jälle igav, tee ääres polnud midagi vaadata, aind üks maantee ja selle ääres võsa. Alguses see tagurpidi liiklus oli naljakas, aga kaua sa ikka imestad selle üle :D 

Bussilt maha saades, seadsime sammud Kaarini kodu poole. Jälle mingi 20 minutit kõndi. Minu kotil rattaid all polnud ja pidin seda terve tee õlal kandma, paras õudukas. Käsi oli lõpuks nii välja surnud! Kaarin ja Jana aga lohistasid oma kotte ratastel, mis oli päris naljakas, sest neil läksid kotid mitmeid kordi ümber. Mina aga kappasin ees.. 

Kaarini majja jõudes, tegi ta meile siin väikse tuuri. Maja on väga suur ja korralik, elavad nad siin vist seitsmekesi, kõigil oma magamistuba ja mõlemal korrusel on vannituba. Kaarini tuba on küll päris kuninglik, niuksed uhked kuldsed kardinad ja suur kuldse raamiga peegel jne..  Vinge vinge. 

Puhkasime siis natuke jalga ja seejärel läksime poodi. Eesmärgiks oli muretseda paari või kolme päeva söök, sest pood jälle mingi 20 minuti kaugusel. Midagi erilist ei ostnud me, lihtsalt mõned nö baastoiduained. Teel mingeid vaatamisväärsusi ei olnud niet muljeid vähe. 

Üldse siin ilm päris kehv, hetkelgi (täna siis juba neljapäev) taevas puha hall ja ilmselt hakkab sadama. Kaarin läks täna tööle ja tuleb ilmselt alles õhtul. Meie Janaga plaanisime minna Camden Towni ja mingisse parki, niisama aja täiteks ja uudishimu rahuldamiseks. Homme on õnneks Kaarinil vaba päev ja ta lubas meid kesklinna ekskursioonile viia. Siis plaanis ka turistipilte teha jne. 

Ega muud hetkel ei oskagi rääkida. Kirjutan siis jälle kui miskit huvitavat on rääkida. 

Tsautsau.